Olemise talumatu kergus

Tanuvaarne asi Henrixi juures on, et kuigi Connway on sama hasti kui supermarketitega Obinitsa siis meie lobustuste eest kannab hoolt kolledz. Olgu see siis vahupidu, bowlingu ohtu (tegin muide minu kohta taitsa arvestatava 146 skoori) voi kontserdid. Tana ohtul oli siis kansase tudruku Sara Smithi (kas saaks veel tavalisemat nime olla?!) kord. Kui votta aluseks utlus, et inimese silmad on tema hinge peegel siis tana ohtul ma nagin oma esireas asetsevast tugitoolist midagi ainulaatset. Pole midagi kaunimat inimesest, kes teeb seda mida ta armastab. Midagi ulendavat on pooleteiseks tunniks saada osa teise inimese hingest, kannatustest ja labielamistest. Tunda sellist intiimsust, mille osaks saavad vaid vahesed.
Igatahes tundisn vajadust Teile oelda suurimad tanud eelmise suve eest. Nende tundide eest, mis sai veedetud koos raamatut lugedes; metsikute Bonboni kulastuste ja Prive jutuajamiste eest; kahe parima Tartu nadala eest; naerukrampide eest keset Raekojaplatsi; seni saladuses olnud Tallinna avastamise ja sihitu randamise eest; Rusalka juures veedetud tundide eest; koigi sugavate jutuajamiste, naerupahvakute, pisarate, armastuse, eneseotsingute ja leidmiste eest.