10/05/2006

Korruptiivne Eesti

Korruptsiooni vastane võitlus on olnud päris edukas loosung, mille lainel ResPublica kunagi suurde poliitikasse vuhas. Kolmikliidu kukkumine jäi samuti toredate korruptantide kvootide kraesse. Hetkel näib, et esmakordselt Eesti Vabariigi ajaloos toimub mingisugune korruptsiooni crack down. Alles mõni kuu tagasi selgus, et minu kunagise pinginaabri riigiametnikust isa jäi 7 kohalise summaga vahele. Nüüd siis suur maaameti skandaal, kus reaalselt nii kõrge riigiametnik kui linnavolinik ja ärimees on antud hetkeks pooleks aastaks juba trellide taha pandud.
Kas tegemist on tõesti skandaaliga, mille puhul isegi Reiljan ei pääse tagasiastumisest? Kahju hakkab juba vaesekesest. Esiteks presidendi lugu, siis KERA päästev koostööleping ja nüüd pannakse pood veel kinni selle toreda äri osas.
Kuid mis siis ikkagi toimub? Kas reaalselt on tegemist korruptsioonivastase võitluse uue ajastuga või lihtsalt on avastatud see suurepärane poliitilistel eesmärkidel kasutatav meetod? Kas soovitakse röövida vaeselt ResPublicalt tema leivanumber?
Samas ei tea, kas on ikka õige, et Ansip antud olukorda ära ei kasuta. Tema kommentaarid, et tema ei tea asjast midagi ning õiguskorraorganid tegutsevad ilma valitsuse teadmata ei mõju küll hästi. Saan küll aru, et Villule kui maas lamajale ei taha virutada (ikka sellised toredad, usaldusväärsed st. kokkulepetest kinni pidavad maamehed). Tahaks, et peaminister hoopis kinnitakse, et korruptiivse poliitika vastu võitlemine on prioriteet ning praegune tegevus on riigiorganite suurepärase töö näiteks. Aga ei... Tema ei tea maast ega ilmast.
Kas jõuab ka aeg, mil hakatakse uurima, kuidas on võimalik igasuguseid kultuuritempleid remontida 100 000 krooni ruutmeetri eest, ehitada kilomeetrist teejuppi paarisaja miljoni eest ning maksta ühe Harju täna augu kinniajamise eest 20 miljonit. Ei usu.

2 Comments:

Blogger Aare said...

Mihkel!

Kujutaksid sa ette seda, et korruptsioonivastane võitlus saaks toimuda valitsuse käsul? Selles mõttes, et loomulikult on valitsuse ja riigikogu ülesanne kujundada korruptsioonivastast ning ennetavat poliitikat, kuid seotus selle poliitika elluviimisega ei saa olla kuigi suur.

Mis sest, et prokuratuur ja kapo kuuluvad ühe või teise ministeeriumi haldusalasse. Kui ansip oleks öelnud, et "jah, me siin otsustasime, et hakkame nüüd korruptsiooni vastu aktiivsemalt võitlema ja näete kui suurepäraselt me hakkama oleme saanud", oleks see ju päris hirmus. Siis muutuks korruptsiooni või mistahes muu kuriteoliigi vastane võitlus koheselt poliitiliseks relvaks. Ja kunagi ei saaks kindel olla, kas tegu pole mitte poliitilise tellimusega.

Õiguskaitseorganid peavadki tegelema kuritegude uurimisega valitsuse teadmata ja sõltumatult poliitilistest tõmbetuultest.

Ja neid viimaseid asju peaks uurima Riigikontroll, juhul kui seal on midagi uurida. Kui näed midagi laita, siis www.riigikontroll.ee pakub suurepärase võimaluse sellest teada anda. Aga sealjuures peaks siiski meeles pidama, et riigi tegevuses ei peagi alati odavus olema kõige määravam faktor.

6:21 PM  
Anonymous Anonüümne said...

Hi there, I enjoy reading through your post. I wanted to write a
little comment to support you.

Feel free to surf to my web blog ... cheapest auto insurance quotes

2:51 AM  

Postita kommentaar

<< Home