Hälliröövel
28. veebruaril 2005 möödub 110 aastat Tartu Ülikooli romaani ja germaani keelte kauaaegse õppejõu Kallista Kanni (1895-1983) sünnist. Kallista Kann, mag. phil. 1937, töötas Tartu Ülikoolis aastatel 1945 – 1970. Aastatel 1950 - 1961 juhtis ta TÜ võõrkeelte kateedrit, mis ühendas kõiki ülikooli võõrfiloloogia erialasid. Seejärel (1961– 1963) juhatas Kallista Kann saksa keele kateedrit, mille koosseisu kuulus ka prantsuse filoloogia. Tal on oluline osa võõrfiloloogia erialade säilimisel Eestis pärast sõda nõukogude okupatsiooni tingimustes ja eelkõige prantsuse keele õpetamise järjepidevuse kindlustamisel. Tema käe all sai prantsuse filoloogia diplomi terve põlvkond teenekaid tõlkijaid, pedagooge ja kultuuritegelasi, prantsuse keele ja kultuuri vahendajaid Eestis (Tiiu Vilimaa, Lauri Leesi, Jaan Kaplinski, Merike Riives, Kerstin Talme, Eele Roon, Anne Kalling jne).
Tuletan siinkohal meelde, et lisaks kõigele oli tegemist Lauri Leesi abikaasaga. Isegi kui Leesi on hästi säilinud siis pidi valgesse riietatuna Kallista ikka tublis pensionieas olema.
Tuletan siinkohal meelde, et lisaks kõigele oli tegemist Lauri Leesi abikaasaga. Isegi kui Leesi on hästi säilinud siis pidi valgesse riietatuna Kallista ikka tublis pensionieas olema.
posted by Mike at 9:30 AM
5 Comments:
ah see ongi pime armastus...
Asi tundub liiga kreisi olevat küll. Järsku tulevad mõned prantsuse fillid appi ning kinnitavad arusaama õigsust. Või oli Leesil mingi muu Kall?
No mina olen igastahes näinud terve eelmise öö õudusunesid Kallistast, Laurist ja Anthony Smithist. Ma siiralt loodan, et esimesed kaks ei ole tegelikult mingis intiimsuhtes olnud.
ma pean kahjuks teie õudusunenägusid kinnitama - nad tõepoolest olid abielus;) aga see pole sugugi niivõrd õudusttekitav kui sõnaraamatud, mille kurikuulus kallsita kokku klopsis, mis kubisevad utoopilistest ja prantslastele arusaamatutest sõnadest. vot nii
Kallista Kann eee la meeer de frankofiils de estonii ei saa ma siinkohal ütlemata jätta. Nii et lisaks emale ka abikaasa? Aga misjöö Leesi on ju meil kuskil alla 60, mis tähendab, et tema ülikooli astumise ajaks oli auväärne daam pea 70. Minul küll ei ole suurte vanusevahede vastu midagi, aga see tundub siisgi veidi ebareaalne.
Postita kommentaar
<< Home