Teel korgelt harituse poole

Uue maailma vōitjad ja kaotajad. Inimarengu 10 vähim ja enim edukaimat riiki 1995-2005.

Juhendaja: Rein Taagepera

21. sajandi algul on maailma erinevates asukohtades elavate inimeste elatustandardi vahe suurem kui kunagi varem ajaloos. Selgelt eristuvad erinevad riikide grupid, kes vastavalt oma ühiskondlikule ja majanduslikule arengule jaotuvad arenenenud, arengu ja vahe arenenud riikideks. Külma sōja järgne periood on toonud kaasa mitmeid tehnoloogilisi, poliitilisi ja majanduslikke trende, mille mōju mōistmisest vōib sōltuda miljonite inimeste elukvaliteet. Kas majanduslik liberalism toob kaasa kiire inimarengu tōusu? Kas autoritaarne susteem on vōimekam kiiremini tōstma elatustaset? Kas välisabi omab mōju riigi arengu kiirusele? Millist rolli omab ebavōrdsus riigi arengule? Need on vaid mōned küsimused, millele soovin leida vastust lōputőős, kus soovin vōtta vaatluse alla perioodil 1995-2005 ŰRO inimarengu indeksi 10 kiiremini tōusnud ja 10 enim langenud riigi poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse korralduse.

Tőős lahtun ŰRO poolt iga-aastaselt koostavast inimarenguindeksist (HDI). HDI on enam tasakaalustatud näitaja kui üksnes majandusliku arengu vaatamine, kuna sisaldab samuti ühiskondliku arengu näitajaid nagu kirjaoskuse tase ja oodatav eluiga.

Sōltuvate muutujate valikus lähtun liberaalse turumajanduse mudeli pooldajate ning antiglobalistide vahelises debatis tekkinud lahkheldest. Vőrreldavad näitajad jagunevad kolmeks grupiks: poliitilised, majandusliku ja sotsiaalsed.

Poliitilised

• Poliitiline vabadus ja inimōiguste olukord
• Valitsusvorm

Majanduslikud

• Majandusliku vabaduse
• Űlemaailmastumise tase
• Valitsusektori osakaal majanduses

Sotsiaalsed

• Riiklikud kulutused tervishoiule
• Riiklikud kulutused haridusele
• Hüvede jaotumine uhiskonnas
• Välisabi suurus