kristlikud vaartused

Tana veeti eksootilisemad valistudengid Rotary lounale. Kuna pean oma ari kursuseks intervjuu nii kui nii tegema motelsin, et see voiks olla suureparane voimalus monel bigshotil varukast kinni haarata. Kritseldasin tunnis istudes marksonad paberile. Eesti majandusedu, Skype ja liberaalne turumajandus jne. Igatahes kohale joudes selgus, et kesmine vanus oli 100. Moned naisterahvad valja arvata, kes naisid olevat 40 ndates. Arvestades tanapaeva plastilise kirurgi saavutusi siis ei tea uhti tegelikku iga. Lopuks selgus siiski, et arimeeste keskmine iga Arkansasases ei ole 100, vaid tegemist on nende pensionil olevate liikmetega.
Nagu alati tuli valja, et olin oma markmed jarjekordselt maha unustanud. Tuli taas valja tulla oma leivanumbiga ja minna ekspromt esinemisega. Tuleb todeda, et esmakordselt inglise keeles kone pidamise kohta laks asi isegi ullatavalt sujuvalt. Pareminigi kui kodupinnal taolises olukorras tavaliselt lainud. Voibolla need eelmisel aasta kolmapaeva ohtud tasusid siiski vaeva ara. Igatahes peale suureparast algust kus suutsin isegi paar kildu rebida otsustas minu aju miskiparast senise kontseptsiooni arikatele Eesti maha arimisest valja vahetada. Selle asemel raakisin Vabariiklikule koosseisule, kes alustas oma koosolekut palve ning lipuvandega, suureparasest Arkansase kaunist loodusest, community tundest ning kirikute suureparasest uhiskondlikust toost :D Kas minust on saamas populist?