Subkultuuride paabel

Kas subkultuurid on vaid noorte inimeste asi? Kas kahekümne aasta pärast on tänased teismelised ja varajased täiskasvanud ikka kottis pükste ja miniseelikutega, käivad ikka reividel ning tantsivad house biidi järgi? Kas vanusega tasanduvad erinevused ning me kõik lõpetame ikka samas kohas? Vaadates kasvõi meie vanevanemaid siis
on küll raske teha vahet quickstepparil ja fokstrotitüdrukul. Samas on ka selles vanuserühmas oma kategooriad. Kes on kibestunud, kes tüüpilist vana- ja vanavanaema rolli täitmas, kes aktiivne peomees, kes igal päevakeskuse tantsulkal kohal, kes hüpohondrik. Kas tänased defrokkarid, hiphopparid ja yuppid lõpetavad ka ükspäev üheskoos kruiisilaeval toredaid milleeniumivahetuse aegu meenutamas?
Kuue kuu jooksul olen Tallinnas lähemalt kokku puutunud järgnevate tuvastatavate subkultuuridega:
- alternatiivinimesed
- kultuurinimesed
- pereinimesed
- seksuaalvähemused
- kroonika söögimaterjal
- äriinimesed
- yuppid
Küsimus on muidugi, kas kõik nad täidavad subkultuuriks olemise kriteeriume? Kui suur peab grupi mõju olema inimese väärtushinnangutele, käitumismallidele ning tarbimisharjumustele? Kõigi, isegi antimaterjalistide puhul peab siiski paika, et oled see mis näida ja mida tarbid.
Suutmatusest ning traagilisest sobimatusest ühtegi subkultuuri otsustasin luua enda oma - Turist. Käid, vaatad, imestad - kui võõras. Näed vaid fasaade ning ei mõista kohalike vahest imelikke ja arusaamatuid kombeid.