Noor, loll ja roheline

Esimene tööpäev siis möödas. Olen suurepärane näide riigiametnikust, kes on piimapütti visatud ning oodatakse, et sealt või pealt välja ronib. Mis muidugi ei tähenda, et ma kahtleks, et ma seda teen ning võimeline olen. Saab ainult üks väsitav siplemine olema.
Positiivne on muidugi see, et ma pole ministeeriumi 249 töötajast noorim. Üks 22 asastane lapsuke röövib minult selle tiitli.
Tänase päeva suursaavutuseks oli kohalikus intraneti rate.ee versioonis oma profiili täitmine. Suurimaks ämbriks oli avastus, et hiljem enam seda muuta ei saa.
Toakaaslasteks on kaks väga kena naisterahvast. Üldine meeleolu informaalne ja sõbralik. Õige elu hakkas pihta alles peale kella viit. Paistab, et 4:59 asjade kotti toppimine pole sugugi osa rutiinist.
Kuigi töö osas lõpliku arusaama ei ole kujunenud on iga teine sõnadepaar tööülesannete juures ikka "strateegiline planeerimine". Homsest sukeldun arengukavade ja strateegiate rägastiku.
PS! Visiitkaartide tellimisel otsustasin peavoolu minna - võtan helvestega kujunduse.