2/28/2005

87 trepiastet

.. on minu korterini. Olen viimased kolm aastat igapäevaselt üles alla tallunud ilma, et oleksin seda märganud. Võibolla see polegi oluline. Võibolla tõesti.

2/24/2005

Täna mõtlesin...

esmakordselt, et tegelikult olen ikka õnnelik.
Kui need valud rinnus ka ära kaoks oleks harmoonia täielik. Keegi oskab kedagi Landöri asemele soovitada? Temalt saadava informatsiooniga, et mu süda veel teeb meeleheitlike kokku ja lahku tõmblusi ei ole suurt midagi peale hakata.

2/21/2005

Emantsipatsioon

Lõpuks suutsin ennast kätte võtta ning juba kella 10 RR vedada. RR on mulle alati meeldinud. Vähemalt sellest asjast, mil ma gümnaasiumi algusklassides enda jaoks raamatud avastasin. Kuid "uus" põhjamaiselt külmades toonides ning sisustuselt kuidagi steriilselt ja minimalistlikult mõjuv RR pole enam see, mis siis kui lõpuklassis M. ja K. sai "Mein Kampfi" laenutamas käidud. Kadunud on need kohutavad tugitoolid üldlugemissaali akende alt ning mõnusad sopilised kohad, kus sai sarnaselt praegusele TÜR lösutades ilma teiseks loovate pretensioonideta raamatuid neelatud. Kuigi olen eelnevate aastate jooksul siiski mõned korrad Tõnimäele tagasi sattunud, näitab minu võõrandumist suutmatus tellimiseks oma parooli meelde tuletada või ilma turvamehe abita enast "suurele vennale" märget maha jätta.
Igaljuhul veendudes, et pean oma novaatarliku lõputöö (sic!) osas põhinema oma uuenduslikule meelele ja algandmetele (mida reaalselt ei ole võimalik saada kui ma just uue luure ainuvalitseja isiklikele baasidele ligi ei pääse) andis see mul vabaduse mingit huvitavamat tegevust leida enne kui kella 19 pidi saabuma minu küüt vaimuvalguse linna poole.
Tänase päeva saagiks langesid siis kaks raamatut, mida võiks liigitada inspirational booksi kategooriasse - Kenderi "check out" ja Coelho "Veronika otsustab surra". Esimeses tegeletakse põhiliselt oraalseksiga ja Kender näib viimasestki intellektuaalsest püüdlusest raamatu keskel tüdinevat ning üritab lihtsalt labasuse ja räigusega sokeerida. Et ikka saaks olla rohkem oma kangelase moodi ning Kroonikast ja Õhtulehest ennast vahtida. Olgem ausad, kokaiin, mingid maajalikud seksstseenid, pedofiilia, vägivald ja häving võsaliku kommentaarina ei tohiks enam küll kedagi liigutada. Brasiilane mängib traditsiooniliselt kõige sabloonsemate ja banaalsete ideedega oma tee käimisest, eneseleidmisest, üks päev korraga elamisest blablabla. Mulle meeldib, kuid mitu taolist raamat tal juba on? 7?
Vaatamata kõigele on tegemist pointiga raamatutega millele tasub aega raisata. Seda eriti arvestades, et mõiste EMANTIPATSIOON on meil nõnda vähe tuntud . Vähemalt taoline mulje on jäänud viimase aja jutuajamistest ;) See näitab taas kord Eesti kolkaliku mentaliteeti, kus puudub isegi teadlikus sellest imeravimist, mille abil soovitakse lahendada kõik maailma mured ja hädad. Isegi kriitilised julgeoleku teoreetikud on võtnud selle üheks oma keskseks väärtuseks ning maailmarahu alustalaks, rääkimata siis kõigist trendikatest meie-teame-kuidas-elada õpikutest. Ühesõnaga tee õnneni peitub vabanemises. Vabanemises mingist kitsendavast sõltuvusest, eelarvamustest, surmahirmust, ühsikondlikust survest. Võibolla tõesti on selleks tarvis olla multimiljonär või siis teada oma iga päeva viimaseks jäämisest. Võibolla tõesti on vaja selleks anduda üksnes seksuaalsele energiale või siis eralduda täielikult "normalsest" maailmast ning aksepteerida hullu märgistust. Võibolla peame me igaüks leidma oma viisi. Kallid sõbrad, kes te meil viimasel ajal massiliselt vaevlete probleemide küüsis, mis on paljuski enesetekitatud - minge raamatukokku ja võtke vastavalt oma esteetilisuse taluvuspiirile üks raamat õhtul lugemiseks. Ärme mõista kohut ja siis ei mõisteta kohut ka meie üle.

2/17/2005

fucking friends

L: "Are you lovers?"
S: " No we are fucking friends!"

2/15/2005

Haigus süveneb

Viimased 7 ööpäeva on olnud hullumeelsed.
Need sisaldavad:
Hõlvamatul hulgal rahakulu
Pidevaid valusid südames (ei - ma ei ole armunud. vist)
60 tundi inglise keelset arutelu ilu, armastuse, moraali jne. mõistete üle + USA kultuuri süvaanalüüsi
13 tundi bussisõitu
12 erineva kohvik/restorani külastust
3 linna
1 vallutatud lumekindlus
1 alkoholivaba päeva (pidin Tallinnas autoga ringi sõitma)
1 esimese klassi pohmelli
1 tõdemust, et olen täielik idioot
1 tõdemust, et mulle meeldivad minu sõbrad :)
1 sotsiaalpornot
1 pornot
1 akadeemilist orgasmi
1 tähelepandamatult möödunud Valentinipäeva
1 teadmist, et keskklassi ameeriklane töötab 70 tundi nädalas ja teenib aastas 840 000 - 960 000 krooni

2/13/2005

"Kepi mind!" - Küsi lähimast videolaenutusest

Pole midagi nauditavamat kui pühapäeva õhtul sõpradega prantsuse sampuse klaasikese taga ja pontsikuid näost sisse ajades Euroopa intellektuaalset hardcore pornot nautida.
Katie ideega pornograafia keelustamisest ei saa ma selle tõttu kuidagi nõustuda.

2/11/2005

Living in a wild side

Nüüd ma mõistan mõningaid inimesi palju paremini. Loll ei ole just kõige meeldivam olla.

2/07/2005

Tavapärane pühapäev feat. Biache

Algus: Crepp ja suur kannutäis kohvi
Mina: kutsumata külaline
Koht: Vallikraavi tänav
Alkohol: 30 kroonine Sovetskoje ja maitsemeele tapjast vein
Toit: Super-A tehtud napoleoni kook
Seltskond: Lääne emmigratsioonist naasnud riigiteadlase põhitegijad + loved Biache + last but not least "guesse who's back"
Meeleolu: allasurutud sarkasm transformeerunud sõbralikuks huumoriks
Muusika: Leningradi (?) rongijaamast ostetud rahvuslike vene hittide kogumik
Raamat: Eesti vanasõnade kogumik III 10 000 - 15 190
Koguhinne: 7

2/01/2005

JAANUAR

Kuu inimene: Kiku - the super trooper
Muusika: optimistic
Meeleolu: melanhoolne
Murtud südameid: 4
Proaktiivsuse count: 2
Tarbitud alkoholi hulk: mõõtmatu
Raamat: Garland "Rand"
Tsitaat: Piia "Mike on seksikas seni, kuni ta suu kinni hoib." <---I love you too! :)
Koht: Kluub Tallinn
Kogemus: ei mäleta
Kaotatud sõprade hulk: ?
Uute sõprade hulk: ?

Viimasel ajal tabab mind aina tihedamini mälukaotus. Alkohol, metsikud peod ja lõputu sotsialiseerumine. Intriigid ja sügavad jutuajamised. Logelemine ja asjalikkusehood. Päevad, ööd, nädalad ja kuud muutuvad ühtseks eristamatuks massiks. Ärge küsige minult, kas ma seda eelmise reede pidu mäletan. Ärge vabandage üleilse MSNi vestluse pärast. Ärge öelge, et te olete mulle veel 100 sees. Ma lihtsalt ei mäleta seda.

Õppetund: sõbrad teiega on hea :)

I am back

Uus koht, uus ideoloogia, uus inimene.
Vähem kirjavigu ja rohkem juttu sellest, mis teid huvitab - teist endast.