Osakonnasaladuste lisatasu

MKM võiks hakata maksma osakonnasaladuste hoidmise ees lisatasu. Mõelda vaid kui kõik teaks, kes kellega käib/käis, kes kellele meeldib ning kes mida kardab!

Minu esimene kohtumine vaba maailma juhiga

Kui ma viimati Washigtoni sattusin siis unustasin ette helistada ja nagu karta ei saanud härra Põõsas mind vastu võtta. Seekord ta lausa tungivalt nõudis minu kohalviibimist. Täiesti plaani väliselt. Zelluloosi trennist tulles ei suutnud pealinna tuledest pimestatud maapolitseinikud kainet pead säilitada ning keeldusid mind üle tee laskmast. Asi kordus lausa kehel ülekäigul. Kolmandal aga ei kippunud keegi mind tülitama. Kuna olin aga juba oma kümme minutit raisanud soovisin seda asja eest teha. Ootamine koos 17-19 noormeeste karjadega kujunes aga oodatust pikemaks. Lõpuks kui härra Põõsas siiski saabus siis tekkis meil kohe keemia. Ta lehvitas ja mina tagasihoidliku idaeurooplasena tegin automaatselt liigutuse, mida lehvitamiseks võiks klassifitseerida. Kahjuks ei mõistnud härra Põõsas, et sõidab tumendatud klaasidega autos ning selle tõttu jäin ka ainsaks käega viipajaks rahvamasside hulgas.
Küllap trehvame homme tööteel taas.

Toredad uudised

"Mustlased elavad võrreldes ungarlastega märksa vaesemalt. Nende eluiga jääb elanikkonna keskmisest kuus korda alla. Mõnedes mustlaskogukondades ulatub tööpuudus saja protsendi lähedale."

Noor, loll ja roheline

Esimene tööpäev siis möödas. Olen suurepärane näide riigiametnikust, kes on piimapütti visatud ning oodatakse, et sealt või pealt välja ronib. Mis muidugi ei tähenda, et ma kahtleks, et ma seda teen ning võimeline olen. Saab ainult üks väsitav siplemine olema.
Positiivne on muidugi see, et ma pole ministeeriumi 249 töötajast noorim. Üks 22 asastane lapsuke röövib minult selle tiitli.
Tänase päeva suursaavutuseks oli kohalikus intraneti rate.ee versioonis oma profiili täitmine. Suurimaks ämbriks oli avastus, et hiljem enam seda muuta ei saa.
Toakaaslasteks on kaks väga kena naisterahvast. Üldine meeleolu informaalne ja sõbralik. Õige elu hakkas pihta alles peale kella viit. Paistab, et 4:59 asjade kotti toppimine pole sugugi osa rutiinist.
Kuigi töö osas lõpliku arusaama ei ole kujunenud on iga teine sõnadepaar tööülesannete juures ikka "strateegiline planeerimine". Homsest sukeldun arengukavade ja strateegiate rägastiku.
PS! Visiitkaartide tellimisel otsustasin peavoolu minna - võtan helvestega kujunduse.

Teenime riiki

Käisin täna oma riigiametnikuks saamist vormistamas. Selline tore 1. septembri tunne oli. Ning mitte mingi igaaastase oma. Rohkem ikka esimese 1. septembri oma. Vanemad sõpralikud naisterahvad, kes pakuvad kommi ja räägivad lihtsatest asjadest, millest veel õrna aimugi ei ole.
Loodetavasti peab vanasõna paika, et annab jumal ameti annab ka mõistuse. Hektel veel madalam kui muru. Väljaarvatud palgaläbirääkimistel :)
23 aastane strateegilise planeerimise peaspetsialist... Ainult Eesti Vabariigis.

Peeter Võsa presidendiks

Nüüd on see siis juhtunud. Eesti inimesed saavad nüüd oma peamise informatsiooni Võsareporterilt ja Reporterilt. Kahjuks on Peeter Võsa kriminaalselt karistatud seega järgmise nelja aasta jooksul ta Riigikogust siiski otseülekandeid ei tee.

Kosmopoliitne lugejaskond

Viimased statistilised andmed tõestavad, et Sotsiohoolik on teinud läbimurde rahvusvahelisele turule. Püsilugejaskond on laienenud Eesi piiridest väljapoole. Kosmopoliidid moodusid eile näiteks pea neljandiku lugejaskonnast. Tunnen juba kerget süümepiina, et pole oma kallitel sõpradel ja tuttavatel piisavalt silma peal hoidnud, et teada, kes kõik on jõudnud Belgiasse, Rootsi, Austraaliasse, Luxemburgi, Suurbritanniasse, New Yorki ja Pariisi. Ootan kõigilt küllakutseid. Või siis vähemalt jõuluks postkaarti.

Tarkusehamba dieet

Mõeldud inimestele, kes tunnevad toidust mõnu ning on motiveeritud füüsilise valu poolt.
Kestvus: vähemalt 5 päeva
Mida süüa: ainult vedelat, mis ei nõua lõualuude liigutamist
Tugevused: füüsiline valu kaalub üles igasuguse toidusoovi
Tulemus: kaob 3-4 kilo

Eestimaa kuulsus

Kui veel mõni kohalik kuulsus solvub kuna ma neid ei tea siis hakkan karjuma. Lausa uskumatu, kuidas Tallinnas on kõik tohutult tähtsad, väljapaistvad, paljulubavad, skandaalsed, andekad, rikkad, ilusad, mõjuvõimsad ja muidu lahedad. Pooltel on oma tele-või raadiosaade, halvemal juhul kirjutavad kolumnit. Pooled teevad filmi. Pooled on Eestimaa rikkaimate edetabelis. Pooled figureerivad Kroonikas vähemalt kaks korda numbri jooksul. Pooled kommenteerivad midagi televisioonis. Pooled käivad kuskil klubis mudas maadlemas. Kõigil on aga taskus vähemalt viis kaarti, et reede õhtul ikka kuhugi sisse lastaks.

Kaarditu, rahatu ja tähtsusetuna võiks alaväärsuskompleksi all kannatada. Aga võta näpust, ei kannata.